Nööbihullus alaku!

Ühel hetkel hakkasid mulle väga meeldima igasugused ilusad nööbikesed. Kuid kuna viimase kuu jooksul on olnud niipalju ringisebimist, ei ole jõudnud end veel käsile võtta, et kõrvarõngaid teha. Valmis olen saanud AINULT ühed kõrvarõngad ja eile tegin oma igavatest mustadest papudest tõenäoliselt uued lemmikud...nööpidega muidu :)

Saage tuttavaks Rasmus ja Kati

Sain siis lõpuks valmis järjekordse tillukese tellimuse. Need on Rasmus ja Kati ning elama hakkavad nad Liina juures. Palju õnne sünnipäevaks, Liina :D!

LÕPUKS...

...sai remont valmis ja ma pääsen jälle oma lauale ligi, mitte ei pea kaevama asju mingi kuhja alt. Vahepeal ei olnud üldse mahti siia miskit kribada :( Midagi päris uut ei ole saanud pea kaks nädalat teha, kuid oma aega ootas päris palju neid asju, mille sain enne, kui kodu läbipääsmatuks muutus, valmis. (Ei saanud laadale ka minna selle möllu pärast :/) Sain tehtud Packmani teema, ehk siis kõrvakad ja sõrmuse ;) ja lisandus ports teisi vidinaid.

Vahepeal korjasin kokku igasuguseid vahvaid nööpe ja ootan nüüd hetke, et töö ja KOHE algava kooli kõrvalt jälle midagi nikerdada saab, näpud sügelevad hullult :D

Mis on puudu ühel õigel korvpalluril?

Õige vastus on...SÕRMUS!
Sain siis valmis ühe tellimuse, milleks oli korvpalli kujutav sõrmus. Siin ta siis on :P

Viimase aja tegemised

Eelmisel nädalal tuli kange tahtmine teha polümeersavist loomakeste asemel midagi muud. Seekord said siis valmis pisikesed klaverimoodi asjandused, pusletükid ja tetrise kõrvarõngad. Veel Varsti on plaan teha packmani austajatele ka midagi, kindlasti on selliseid kõrvakaid ka enne tehtud, kuid mis sellest, mina veel ei ole :)

(PS! koju ehitati selle kõige ülepildistamise tarbeks isegi midagi fotostuudiot meenutavat :P)

Midagi minevikust

Jõudsin jälle siia, vahepeal oli niipalju tegemist :P

Aga mõtlesin siin, millega oleks hea alustada blogitraditsiooni....

Õnneks sattus mulle sehkendamisel ette üks esimesi isetegemisi - pallidega kaelakee ja oligi vastus kohe varnast võtta :)

Lühidalt - kunagi ammu (olin siis äkki 9-10 aastane) nägin vist kuskil ajakirjas pildi lahedast kaelakeest ja täitsa lambist tekkis tahtmine seda järgi teha. Kuna mingitest spetsiaalsetest materjalidest, vahenditest või tehnikatest polnud mul tollal eriti aimugi, tuli hakkama saada käepäraste vahenditega. Jõest sain paar savipätsi, emalt näppasin küünelakki, quaššid olid kooliks ka olemas ja kuskilt sattus näppu paar pärlit, mingi vana kee kinniti ja natuke tamiili. Kuskilt polest sain ka pärlipidureid pakikese, olin näinud kuidas üks tädi neid mingil esitlusel kasutas :D

See tamiil oli küll mõeldud kalapüügiks, aga kääridega saab ju lihtsasti landi otsast lõigata :P

Vist kokku nädal aega ma mässasin selle keega, savi ei tahtnud kuidagi korralikult ära kuivada ja oli pude. Kuid kärsitu nagu ma olen, ei viitsinud ma oodata ja hakkasin sinna julmalt guassi ja lakki peale mätserdama. Neid sai ikka õige mitu kihti. Kuidagi õnnestus nii, et pall püsiski koos. Pika pusimise peale sain ta valmis, sõlmed olid nagu nad olid ja pallid olid lapergused... aga mis sellest?!